Enne laenu andmist teostavad laenufirmad teatud toimingud, mis on loodud selleks, et teada saada, kas inimene on kohusetundlik ning milline olnud tema eelnev krediidikäitumine. See on kasulik nii laenu väljastajale, kui inimesele, kes laenu võtab.

Taustakontrolli abil tõendavad laenufirmad inimese maksevõimelisust, et tuvastada kas inimese suudab oma võetud laenu tagasi maksta.

Krediidikontrolli mitte teostamise korral võib tekkida olukord, kui antakse laenu inimesele, kes tegelikult ei ole võimeline seda tagasi maksma. See on problemaatiline olukord nii inimesele endale, kui laenu väljastanud ettevõttele.

Krediidikontrolli raames tehakse järelpärimine maksehäirete registrisse, et näha, kas laenu võtta sooviv inimene on kunagi võlgu jäänud või on tal võlgu käesoleval hetkel.

Enamik laenu andvatest ettevõtetest palub laenu soovijal esitada ka oma kuue kuu konto väljavõte, et saada aimu sellest, kuidas inimene raha kasutab ning milline on tema igakuine netopalk.

Üldine statistika Eesti inimeste kohta on suhteliselt kurb, ligi pooled on olnud võlgu või on võlgu käesoleval hetkel, seega on laenu võtta soovijate kontroll väga tark meede, et vältida mistahes laenu andmist isikule, kes pole seda võimeline tagasi maksma.

Laenu taotlemisel kontrollitakse laenu võtta soovija makseajalugu ning koostatakse kõikide andmete töötlemisel talle krediidiskoor.

Enamasti kasutavad Eestis laenu väljastavad firmad selleks Creditinfo AS teenuseid, kuhu nad teevad järelepärimise.

Lisaks sellele on mistahes laenu võtmisel oluline ka inimese netopalk, samuti tema igakuised väljaminekud.

Kui viimaseid on liiga palju, siis on uue laenu saamine välistatud, sest inimesele peab elamiseks kätte jääma 40% tema palgast.

Kuidas täpsemalt toimub krediidiskoori loomine?

Kui võtate Eestis mistahes laenu, olgu selleks siis kiirlaen, smslaen, tarbimislaen, tagatisega laen, autolaen või mõni muu laenuliik, siis eelnevalt kontrollib laenu väljastav ettevõte inimese tausta.

Taustakontroll sisaldab päringut teie isiku kohta Creditinfo Eesti AS-st ehk teise nimega Krediidiinfost.

Sealt saab laenufirma teada, kas laenu võtta soovival isikul on maksehäireid, ehk kas inimene on kusagile võlgu.

Üldiselt kui olete juba Maksehäirete registrisse sattunud, siis on sealt info olenevalt võlgnevuse suurusest leitav 5-7 aastat.

Sellepärast tasuks enne laenu, liisingu ja järelmakse võtmist järele mõelda, kas olete piisavalt maksejõuline, et need ka tagastada.

Isegi siis, kui teile laenu ei anta, kaasnevad teie tausta kontrollimisega laenufirmale kulutusest, sest iga Krediidiinfost tellitud raport maksab 6.50 eurot.

Kui soovite kindel olla, et teil pole enne laenu võtmist maksehäireid, saate seda ka ise kontrollida. Selleks logige sisse oma netipanka ja minge partnerite teenuste lingile. Enda kohta tehtud päringud on tasuta, lisaks näete maksehäirete registrist ka teie kohta juba tehtud päringuid.

Krediidireitingu raportisse koosneb järgmistest näitajatest:

  • Sissekirjutus ehk Rahvastikuregistri järgne aadress.
  • Kogu info teie maksehäirete kohta või maksehäirete puudumine.
  • Teie üldine krediidihinnang arvestades kõiki olulisi näitajaid võib olla kas väga hea, hea, rahuldav või kasin.
  • Maksuvõlgade saldo, mis on otseselt seotud Maksu- ja Tolliametist saadava infoga.
  • Ärikeelud, kui teil on pankrotistunud ettevõtteid või olete saanud mõne kohtuotsuse alusel ärikeelu.
  • Ettevõtted, millega olete seotud, näiteks juhatuses, kirjas töötajana või milles teil on osalus.
  • Kinnisturaamatu väljavõte teile kuuluvate varade kohta.
  • Kohtulood, kohtuotsused, kantud või kandmata karistused, ehk kõik ametlikud teadaanded teie kohta.
  • Maksehäirete raportist saab näha ka juba lõppenud maksehäireid või neid, mis on veel poolele, samuti on nähtav nende suurus.

Mis üldse on maksehäired ning miks need tekivad?

Üldiselt on maksehäire võlgnevus, mis tuleneb sellest, et inimene on teenuste või toodete eest vastavalt allkirjastatud lepingule võlgu jäänud. Sellisel juhul on sellel, kellele võlgu jäädi õigus teha kanne Ametlikku Maksehäireregistrisse. Kande saab teha, kui võlgnevus on ületanud 45 päeva ning pooled pole omavahel kokkuleppele saanud.

Sellist praktikat kasutatakse selleks, et teistele laenu väljastavatele ettevõtetele, teenusepakkujatele ja toodete müüjatele teada anda, et antud isik ei ole usaldusväärne. See on omamoodi nagu kaasaegne häbipost.

Laenu võtmist mõjutab maksehäirete olemasolu suuresti, sest enamik Eesti laenu andvatest firmadest maksehäirega inimesele uut laenu ei anna.

Kui laenu või muu võlgnevus on tasutud tehakse registrisse sellekohane märge, andmed sellise võla olemasolu kohtaon leitavad tegelikult aastateks. Sellepärast on mõistlik, kui olete näiteks laenu tagasimaksmisel hätta jäänud, võtta ühendust laenupakkujaga ja mingile kokkuleppele jõuda.

Juhul kui olete sattunud laenu või mõne muu teenuse eest mitte tasumise eest maksehäirete registrisse peate arvestama asjaoluga, et kui soovite tulevikus võtta mistahes laenu, võib see info välja tulla ja laenu saamine on teie jaoks raskendatud.

Kui tavaline väiksem eraisiku maksehäire kustub registrist kolme aastaga, siis Eesti pangad näevad maksehäireid kuni viis aastat. Seega takistab maksehäirete olemasolu mistahes laenu võtmist, seda nii pangast, kui kiirlaenu väljastavast ettevõttest.

Kas ametlik Maksehäireregister on usaldusväärne?

Ametlik Maksehäirete register loodi 2001 aastal ning selle põhjal tehakse enamik otsuseid, mis puudutab inimeste ja ettevõtete krediidivõimet. Registri autoriks on Eesti pangad, seega on maksehäirete register üks usaldusväärsemaid kohti, kust laenu võtta soovija tausta kontrollida. Seda registrit kontrollitakse ka siis, kui sõlmitakse telefoniteenuse lepinguid, liisinguid ja antakse järelmaksu.

Maksehäirete registri loomine on laenu väljastajate jaoks otsuste tegemise palju lihtsamaks muutnud, sest nende jaoks vajalik info on saadaval kõik ühest registrist. Põhimõtte on lihtne, need kellel on maksehäireid laenu lihtsalt ei saa.

Kas maksehäirete registrit saab alati uskuda?

Enamasti saab, kuid on ka erandeid, sest registrisse sisestatud võlgnevused ei ole alati kohtuotsusega kinnitatud, vaid on lisatud ettevõtete poolt, kellele inimesed võlgu on.

Enamasti on andmed korrektsed, kui 100% ei saa seda keegi garanteerida. Kui avastate, et teie kohta on tehtud märkeid, mis ei vasta tõele, võtke selguse saamiseks ühendust Maksehäirete registriga ja nad annavad nõu, mida peaksite edasi tegema.

Taustakontroll

Lisaks Krediidiinfole kontrollitakse kontrollitakse inimese tausta enne laenu andmist ka veel mitmest teisest kohast, nagu näiteks taust.ee ja inforegister.

Kui Inforegister on enamasti suunatud ettevõtetele, siis taust.ee kuvab ka eraisikute andmeid. Enne laenu taotlemist oleks mõistlik kõik need registrid üle vaadata, nii teate ennetada laenuhalduri küsimusi.

Miks on taustakontroll oluline?

Laen on kohustus, mida iga inimene võtta ei tohi ning meie seas leidub inimesi, kellel puudub kohusetunne. Selliste inimeste puhul on parem, kui neile üldse laenu ei antagi, sest neil võib tekkida suuri probleeme selle tagasi maksmisega.

Lisaks laenu võtmisele on sellised registrid heaks abimeheks ka oma uue tööandja kontrollimisel, sest kui ettevõttel on suured makseraskused ei pruugi te sealt oma palka üldse kätte saadagi.

Registreid kontrollivad ka need ettevõtted, kes pakuvad liisingut ja järelmaksu.

Kontrolli omamine laenu andmisel on ettevõtte jaoks oluline, et vältida võimalikke tekkivaid probleeme juba eos ning säästa palju raha ja vaeva hilisemate laenu makseraskuste tekkimisel.

Tänapäeva ettevõtluses on ettenägelikkuse omamine kasulik.